maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada
kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 11) Luude ehitus ja keemiline koostis luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks.
maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada