elusalt naasnud. 5. Mida tegelikult tähendab loss? Millega seal tegeletakse? Filmis, nagu romaaniski, püüab peategelane pääseda lossi, kus tegutsevad salapärased ametivõimud, kes valitsevad kogu linna tundmatutel põhjustel. Loss võiks sümboliseerida võõrandumist, bürokraatiat, näiliselt lõpmatut frustratsiooni inimese katsetest seista vastu süsteemile ning saavutamatu eesmärgi mõttetut ja lootusetut tagaajamist. 6. Iseloomusta Kafka ja preili Rossmanni suhteid. Ma arvan, et preili Rossmann oli filmi paigutatud suuresti selle eesmärgiga, et Kafkale vihjeid poetada ja filmi süžeed edasi arendada, seega nende omavaheline suhe ise filmis eriti kuhugi meid ei viinud ning oli lõpuni välja pigem saladusi täis sõprus. 7. Kes olid need inimesed pööningul ja miks Kafka nendega koostööst keeldus? Inimesed pööningul olid Kafka töökaaslase härra Rabani ja tema sõbratari
aaRS-id jagatakse kahte klassi (I ja II) ja kummassegi klassi kuulub 10 liiget. Klassidesse jagamise aluseks on konseveerunud ah järjestused ja iseloomulikud struktuursed motiivid. Erinevused järjestustes annavad tulemuseks aktiivsaidi erineva 3D struktuuri ja erineva tRNA ja aaRS-i molekulide stereomeetrilise seondamise. Klassid jaotakse omakorda kolme alamklassi nende homoloogia ja domäänide struktuuri alusel. Klass I süntetaaside katalüütiline sait sisaldab Rossmanni volti (beeta-paralleelne kiht). Seal leidub kaks konserveerunud järjestusmotiivi- HIGH(esimene alfaheeliks) ja KMSKS(kujutab endast lingu, mille konformatsiooni muutus substraadi seondamisel aitab aktiveerida ah-t. Klass II aaRS aktiivtsenter on suurem, koosnev antiparalleelsest beeta-kihtidest, mis on ümbritsetus alfa-heeliksitega. Aktiivtsentris eristatakse kol motiivi: ATP sidumiseks, ah sidumiseks ja dimerisatsiooniks. Klass I : on