Austria soovis Sileesiat Preisimaalt tagasi vallutada ning Inglismaa ja Prantsusmaa sõdisid juba India ja Kanada kolooniate pärast. Sõjad olid kulukad need raiskasid aega, raha, relvi ja inimelusid ning kulutasid ära sõdiva riigi tagavarad. Sõjategevus algas 1756. aastal ning kestis seitse aastat. Esialgu paistis, et võidutsevad Austria ja Prantsusmaa. Britid liitusid riigisekretär William Pitt Vanema nõuandel Preisimaaga. Preisimaa võidud 1757. aastal Rossbachi (Prantsusmaa vastu), Leutheni (Austria vastu) ja Zorndorfi (Venemaa vastu) lahingus, brittide edu Plassey lahingus prantslaste vastu Indias ning võidud Kanadas Québecis taastasid jõudude tasakaalu. SÕJA LÕPP - 1759. aastal alistas Briti-Preisi vägi prantslased Saksamaal Mindeni lahingus, Briti vägi lõi Prantsuse laevastikku Quiberoni lahel. 1760. aastal vallutasid britid Kanadas Montréali. 1761. aastal sunniti
vägesid) otsustas 1756 augustis rünnata esimesena – hõivas Saksimaa, mis avas tee Austria valdustesse. Mais 1757 lõi FW austerlasi Praha lahingus, kuid sai juunis Kolini lahingus lüüa. FW oli sunnitud taanduma Saksimaale, venelased tungisid Ida- Preisimaale ja võitsid augustis Gross-Jägersdorfi lahingus preislasi. Preisi olukord oli tõsine, kuid FW sõjaline geenius suutis riigi päästa – Novembris võitis FW Rossbachi lahingus Prantsuse-Keisririigi ja detsembris Leutheni lahingus Austria sõjaväge. Preisimaa vastase sõja põhiraskus langes nüüd venelaste õlgadele – 1759 augustis said preislased Venemaalt lüüa Kunersdorfi lahingus. Oktoobris 1760 jõudsid venelased Berliini, kuid taandusid sealt õige pea läheneva Preisi väe eest. 1760 lõi Preisimaa taas austerlasi Liegnitzi ja Torgau lahingus. Preisimaa olukord paranes tunduvalt 1762 alguses, kui Vene troonile tuli Peeter III,
annaabi.ee 
