Suur-Emajõgi ja Narva jõgi Võrdlus Narva Jõgi · Algab Peipsi järvest · Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve. · Parempoolsed lisajõed: Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi.
.. · "Kui võideldi kodupinna eest .Mälestuskilde sõjaaastatest 1944" · Mälestuskilde sõjaaastatest 1944 164leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites mälestusteraamat. Tutvustus : Autor, kolonelleitnant Harald Riipalu, sai Auvere all ja Sinimägedes Punaarmee vastu peetud lahingutes üles näidatud vapruse eest Saksa Raudristi Rüütliristi. Sisukord: H.Riipalu elulugu Saateks Lugejale ... · KUSKIL IDARINDEL 1. Sõdurijutud 2. Rosona"vabariigi"saunas 3. Partisanid 4. Nii võetakse sõjavang 5. Vang pihib 6. Torm puhkeb · SEAL,KUS MUISTE SORTSI LÖÖDI 1. Esimene lahing kodupiiril 2. Vastane siinpool Peipsit ... 3. MeerapaluJõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduri pilk tagalasse 6. Samal ajal Narva rindel · LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepsaküla lahing 3. "Narva jõe läänekallas on puhas!" 4
a lõpul elama Lõuna-Rootsi ülikoolilinna Lundi. 1950-1967 oli J. Mägiste Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent. Tema algatusel loodi ülikooli juurde soome-ugri keelte instituut koos erialase raamatukoguga. 1967. a siirdus J. Mägiste vanaduspuhkusele (Eva Saar 2015). 2. Balti etümoloogiad Julius Mägiste teadusliku pärandi suur osa on läbi aegade olnud etümoloogia ehk sõnade päritolu, algupära uurimine. Teadlase poolt käsitletud uurimisteemad ulatuvad murde (nt Rosona) üksikkäsitlustest tuletusõpetuse, lastekeele, isikunimede ja õigekeelsusküsimusteni. Mägiste Etümoloogia alastes uurimustes on algusest peale olnud eriline koht just balti etümoloogiatel. Huvi selle valdkonna vastu avaldub kahes suunas. Ühelt poolt on Julius kriitiliselt hinnanud asjaomases kirjanduses käibivaid balti etümoloogiaid ja pakkunud alternatiivseid lahendusi, kuid teiselt poolt esitanud ka uusi balti etümoloogiaid (Lembit Vaba 2001).
Aga ka neile,kelle kõrvus kajab taas kord vabaduse sõjahüüd."Need sõnad-see mõte-peaks olema tulekirjaga kustumatult kirjutatud iga kaasmaalase,iga eestlase nii võõrsil kui kodumaal,hallpeast kuni koolinooreni! A.Rebane Raamatu sisukord: H.Riipalu elulugu Saateks Lugejale KUSKIL IDARINDEL 1. Sõdurijutud 2. Rosona ,,vabariigi"saunas 3. Partisanid 4. Nii võetakse sõjavang 5. Vang pihib 6. Torm puhkeb SEAL,KUS MUISTE SORTSE LÖÖDI 1. Esimene lahing kodupiiril 2. Vastanhe siinpool Peipsit 3. Meerapalu-Jõepera kaksiklahing 4. Kaks päeva puhkust 5. Rindesõduti pilk tagalasse 6. samal ajal Narva rindel LÄÄNE JA IDA PIIRIPOSTIL 1. Tartust Riigiküla vallutamiseni 2. Vepaküla lahing 3. ,,Narva jõe läänekallas on puhas!" 4. ,,Võitmatuid" punaarmeelasi 5. Narva hävitamine 6
annaabi.ee 
