See nähtus võis küll eksisteerida, ent kui seda pole kirjeldatud, siis tal puudub lugu, st ka ajalugu. 3. Seletamine on püüd täiendavate andmete (näiteks kogemusel põhinevate teadmiste või millegi, mida käsiteldakse postulaadina) avalikustemisega, anda millestki täpsem kirjeldus. Kõiki nähtusi on võimalik seletada kultuuri abil. Seletamine toimub nii või teisiti suhtluse ehk keele kaudu. Keel on kultuuri osa, niisiis kasutame igal juhul seletamiseks kultuuri. 4. Karl Erik Rosengreni "suurelt kultuurirattalt" on puudu ehk ajalugu. Samas võib selle liigitada iga sektori alla kuuluvaks, mitte eraldi sektorina. Laienenud on parem pool, kahanenud vasak. Hariduse olulisuse laienemine või kahanemine on küsitav. Osalt on haridus kättesaadav laiemale hulgale inimestele. Samas tundub, et haridusega inimene on aina harvemini haritud inimene. Sageli on inimestel palju pindmiseid teadmisi, kuid süvitsiminekut on vähe. Laienenud on kindlasti tehnika ja majanduse sektorid
(individuaalsetel) ja sotsiaalsetel (ühistel) asjaoludel ja mida saab motivatsioonidena kuuldavaks teha; laias plaanis on personaalne kasu tähtsam auditooriumi moodustumise määraja kui esteetilised või kultuurilised tegurid; kõiki või enamikku auditooriumi moodustumisel olulistest teguritest (motiivid, tunnetatud/saavutatud rahuldused, meediavalikud, taustamuutujad) saab põhimõtteliselt mõõta. Rosengreni mudel: selleks, et indiviid hakkaks tegutsema, peab ta tajuma vajadusi kui probleeme ja teiselt poolt peab tal olema ka ettekujutus, et lahendus neile probleemidele on võimalik. > sotsiaalse struktuuri aspektid (arengutase, poliitilise süsteemi tüüp) ja indiviidi omadused (iseloom, sotsiaalne positsioon, elulugu) mõjutavad või kujundavad vajaduste kogemist. >> probleemide ja võimalike lahenduste ettekujutamine viib meediakasutuse motiivide formuleerimisele.
annaabi.ee 
