muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka käsitöömeistrite raamatutest, näiteks Rosaali Karjami «Elumõnu». Tänapäeva tähenduste teada saamiseks viisin läbi küsitluse Connect Interneti uuringuteenuse abil. Küsitlusele vastamiseks oli aega 3.aprillist 9.aprillini ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43, vastajate keskmiseks vanuseks tuli 20 aastat. Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed. Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka uurimusse (vt. Lisa 1)
Taimedega värvimine on nüüd ära jäänud, sest 19. sajandil tulid poodidesse müügile aniliinvärvid. Alljärgnev taimedega värvimise õpetus on aga pärit Vormsi käsitööseltsi esinaise Kristiina Rajando koostatudVäikesest käsiraamatust. Vormsil toimusid traditsioonilist ja loodussõbralikku parkimist, viltimist, lõngade värvimist tutvustavad õppepäevad. Lisaks paljudele huvilistele ja oma ala asjatundjatele Eestist, Soomest, Rootsist, võttis sellest osa ka Rosaali Karjam, Kihnu Roosi, kelle õpetuses kajastub rannarahva vähemalt paarisaja-aastane käsitöömälu. Olulisemad momendid õppepäevadest on jäädvustatud väikesesse vihikusse. Minuni jõudis see vajalik brosüür Elle Puurmanni kaudu, kes on Vormsil MTÜ Lääneranniku, Väinamere projekti koordinaator. Tema lahkel loal lisame brosüüris avaldatud materjalid teemade kaupa ka oma kodulehe eri alajaotuste alla. Taimedega värvimine
annaabi.ee 
