paadikuurid). Sobiva suurusega puutüvi poolitatakse pikuti ja sisemisi pindu õõnestatakse veidi, et tagada vee äravool. Lohandikud paigaldatakse katusele sarnaselt laudkattega - alumine kiht laotakse parajate vahedega, õõnestatud pool ülespoole, pealmine kiht laotakse alumise suhtes ülekattega. Saelaudadest katuste eelkäijaks olid käsitsi lõhestatud kisklaudadest katused. Esimene kord kisklaudu asetatakse siin roovlattidele vertikaalselt. Vihmavee tkkeks ja lume sissetuiskamise vastu kaetakse lauad kasethuga, millele laotakse teine kord kisklaudu. Katusehari kaetakse kuusekoorega ning see omakorda turbakorraga, mis ei lase kuusekoorel kortsu tombuda. Saelaudadest katuseid on traditsiooniliselt tehtud 2-3 cm paksustest männi- vi kuuselaudadest, mida on Eestis katustele paigaldatud philiselt kahel erineval moel: horisontaalselt ja vertikaalselt. Kaldservaga laudadest katus. Tegemist on
2.3.1 Välisseinte tarindus Uuringus olnud hoonete välisseinte kandvaks osaks oli tahutud või tahumata rõhtpalk. Palkide vahed olid tihendatud taku, sambla või mineraalvillaga. Alumisi palke oli proteesitud või asendatud kividega kokku kuuel elamul. Kolmandik elamutest olid lisasoojustatud ja välisvoodriga, kolmandik ainult välisvoodriga ning ülejäänutel ei olnud peale palgi täiendavaid kihte. Vihmakaitseks olevaks välisvoodriks oli horisontaalne või vertikaalne roovlattidele (osa hoonetes ka otse palgile) löödud puitlaudis (tuulutus välisvoodri pragude või õhkvahe kaudu – välisvoodri ja tuuletõkkeplaadi vahelt renoveeritud elamutes). Kahel uuritud elamul oli silikaattellistest välisvooder (Joonis 2.10 paremal). Laudvooder 20 mm Ümar rõhtpalk 150...250 mm ~150mm
annaabi.ee 
