Oma viiendale olümpiale Kanadasse Vancouverisse sõitis Kristina koos oma tütre Victoria Krisiga. Aastane tütar oli Kristinale kui maskott, kes aitas tal medali võita. Vancouveri olümpiamängudel võitis Kristina oma kolmanda olümpiamedali. Naiste 10 km vabatehnikasõidus sai ta rootslanna Charlotte Kalla järel hõbemedali. Kristina kaotas finisis Kallale 6,6 sekundiga. Kolmanda koha saavutanud norralanna Marit Bjørgen oli rootslannast 15,9 sekundit aeglasem. (Eesti Päevalehe koduleheküljelt: http://www.epl.ee/artikkel-/488007) 10 Pärast medalivõitu ütles Kristina suusastaadionil, et ta tahtis väga võita ja selleks olümpiale tuligi. Hõbemedal oli kinnituseks sellele, et tema julge pealehakkamine pärast sünnitust ja kaheaastast pausi oli end ära tasunud. Ta oli hõbedaga ülirahul. Kristina teatas veel, et võib- olla on see tema viimane olümpia
(2001, nr 1: 2). E. Juštšuki aktiivsem muusikutegevus piirduski džässiliku meeleolumuusika mängimisega üliõpilasaastail Stockholmi restoranides. Miks ta gümnaasiumipäevil aktiivsem ei olnud, ei oska arvata, sest võimalusi selleks oleks tõenäoliselt vanema venna Joann Juštšuki 302 (siis juba tuntud bassimängija) kaasabil kindlasti leida võinud. Küsida pole seda kahjuks enam kelleltki, sest nii tema ise kui vend Joann on surnud, tema rootslannast abikaasa, tänu kellele need andmed ja fotod siinkirjutaja kasutada on, ei oska neile küsimustele vastata, kuna nad tutvusid alles Rootsis. Seega, tõenäoliselt põhjus, miks temast varem Eestis kirjutatud ei ole, seostub suurel määral pärast sõda meil valitsenud poliitilise olukorraga, sest vend Joannil oli ilmselt piisavalt põhjust oma Soome sõjaväes teeninud vennast vaikida, pealegi puudusid meil ju pikka aega igasugused andmed eksiili siirdunud džässmuusikute kohta
annaabi.ee 
