Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed. Snellmani rahvuspoliitiline elutöö jätkaja oli ajalooprofessor ja senaator Yrjö Sakari Yrjö- Koskinen (+1903). Moodsa soomekeelse ilukirjanduse rajaja Aleksis Kivi (+1872) nt Seitse Venda (1870-73).Moodne soome kirjakeel alates 1870.aastatest. Soomluslikumises oli oluline roll Helsingi 17 ülikoolil, professoritel, üliõpilastel, kirikuõpetajatel, suurtalude peremeestel. Akadeemiline,
Kirumpe jt Läti tp aladel asuvaid linnuseid). Veebruaris on ta Valmeri ja Võnnu all, mõlemad kapituleeruvad, 1601 a märtsis viiakse oma väed taas lähtepositsioonile. Märtsiks on Rootsi käes peaaegu kogu omaaegn Liivimaa. Kahte linnust vallutama ei asunudki ( Riia ja Kognes). Riia soovis jääda sõjas neutraalseks. Hertsog Karli edu põhjusteks oli see, et suur osa Poola väest oli väljaspool Liivimaad, II põhjus see, et kohalik Liivimaa aadel on valmis poolt vahetama, on rootsimeelsed, tulevad vabatahlikult üles lootuses saada erinevaid privileege. Hertsog Karl suutis teha propagandat nii aadlike kui linnakodanike hulgas. Fahrensbachil ei jää muud üle kui lihtsalt taganeda, mehi juurde võtta kuskilt lihtsalt ei ole. Rootsi edu on siiski mööduv. 1601 a alguseks on poolakad lõpetanud oma sõjakäigu Moldaaviasse, sõjakäik on edukas. 1601 alguses Varssavis sei, kus otsustatakse, et tuleb alustada sõjategevust Liivimaal. Selle üheks juhiks saab Jan Zamoyski
annaabi.ee 
