ja tee. Vein ja kangemad joogid valitakse jubilari poolt ära. Lisa maksumuse alla lähevad külmroad, mis on suupiste laual ning mis kandikute peal, kui külalisi vastu võetakse. Vastavalt vajadusele pannakse arvele juurde summasi, kui on vaja. Roogasid serveeritakse eelnevalt kaunistatud lauale, st laud on eelnevalt kaetud. Jubilari käsutuses on 6 teenindajat st 5 inimese peale on üks teenindaja. Selle pärast on nii palju, kuna road ei ole serveeritud nagu rootsilauas ning samuti ei ole eelnevalt lauale toodud, alles siis hakkavad teenindajad tooma, kui külalised on lauas ja jubilar selleks loa annab. Saabumisel pakutakse külalistele kohe sampanjat, et nad saaksid jubilariga kokku lüüa ning õnnitlused edasi öelda. Üks teenindaja hoiab tervitamisel kandikut sampanjaga ja teine väikeste suupistetega. Pärast tervutamist suunatakse külalised kingituste ja lille laua juurde, mis asub natuke eemal jubilarist. Kui kõik külalised kohal, istutakse lauda
Noa käepide peab olema puust või karedapinnalisest plastmassist, et see ka niiske käega lõigates turvaline oleks. Noatera peab olema kitsas, piisavalt pikk ja painduv. Kitsateralise ja painduva noaga on hea liikuda piki kala selgroogu nii, et filee jääb terveks. Koorimisnuga kasutatakse köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ja puhastamiseks. Noa käepide peab olema karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Rootsilaud on lauakatmisviis. Rootsilauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Fursettlaud on lauakatmisviis. Serveeritakse rohkesti kuumi ja külmi suupisteid ning söömiseks tarvitatakse kahvleid ja lusikaid. On sarnane rootsi lauaga. Vahe kahe lauatüübi vahel väljendub vaid toidu hulgas. Fourchette-lauas peaks saama veidi suhu pista, Rootsi lauas aga korralikult süüa. I, II praktikum: