hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline 23. Paariväliste kopuleerumiste selgitamine DNA-sõrmejälje meetodil, näiteid. DNA-sõrmejälje meetod (baseerub järglaste DNA minisatelliitsete nukleotiidijärjestuste võrdlemisel nende vanemate omadega) on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse - nt. rootsiitsitajail esineb "sohilapsi" 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55% 24. Evolutsiooniliselt stabiilsete strateegiate teooria. Mängude teooria abil on võimalik iga situatsiooni jaoks selgitada välja käitumise evolutsiooniliselt stabiilne strateegia (ESS) (a) ESS on üks konkreetne strateegia Sel juhul tasub kõigil isendeil alati käituda ühtmoodi. Ükski teine strateegia ei saa populatsioonis levida, sest teisiti käitumise tasuvus on alati madalam
uusi partnereid ja on mõtekam järglasi kasvatada või pole teada, kes on ema aga oma isadust teab. Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline (kasu/hinna vahekord ahvatlev). DNA uuringud on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse nt. rootsiitsitajail esineb “sohilapsi” 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55%. N: varjatud polügüünia salu-lehelinnul, bigüünia must- kärbsenäpil. Evolutsiooniliselt stabiilse strateegia mõiste. Alternatiivsete käitumisviiside tasuvus. ESS kui mitme strateegia segu, näiteid. Käitumise äratasuvust sõltuvalt tema esinemissagedusest väljendab evolutsiooniliselt stabiilse strateegia (ESS) mõiste - Tavaliselt esineb aga isendil
annaabi.ee 
