alad. Oluline oli ka 1617 nelja seisuse riigipäev. Põhjusteks miks suurriik lagunes oli Rootsi ressursside vähesus ning Põhjasõja tagajärjel lakkas lootsi suurriik olemast. Teine ajutine suurriik oli Holland. 17. saj oli Hollandi kuldajastu. Varauusajal kuulus Holland Hispaania koosseisu. Vastureformatsiooni tagajärjel hakkas Holland 1568 mässama. Sisuliselt oli Holland iseseisev a-st 1581, de jure 1648. Küll jäid Hispaania koosseisu Belgia. Holland oli nagu Rootsigi protestantlik riik. Hollandi jõukus põhines kaubandusel. Holland on jõuka kodanluse riik. Hollandi suurimateks rivaalideks said Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. saj I poolel kuulus 75% kaubalaevastiku mahust Hollandile. Holland rajab ka kolooniaid: Kaug-Idas vallutati Portugalile kuuluvaid kolooniaid, tugipunkte rajati Aafrikasse. Riigikorralt oli Holland vabariik, kõrgeim ametnik on asehaldur. Hollandist kujunes ka usulise sallivuse pioneer ning Holland oli ka teaduses
ülemasehaldur, Hollandis eksisteerib maapäev (kodanlus). Holland oli 17. sajandil ka usulise sallivuse pioneer Euroopas. Seal olid kõrgetasemelised ülikoolid, mis olid ühed Euroopa parimad. Kui mujal oli maalikunst ilustatud ja dekoratiivne, siis Hollandis oli 17. Sajandil kõrgetasemeline ,,kodanlik" maalikunst. Allakäik algas 17.saj II poolel, see ei olnud nii laiaulatuslik kui Rootsis aga suurriigi staatus hakkas siiski närbuma Holland oli nagu Rootsigi liiga väike võrreldes naabritega. Uus tõusev suurriik 16saj teisel poolel oli Inglismaa (konkurentideks oli esialgu Hispaania, hiljem Holland). 1558-1700 Inglismaast areneb maailmamerede valitseja. See algas Elisabeth I ajal (1558-1603). Inglismaa võitis Hispaania ,,võitmatu armaada" 1588a ja 21 Inglismaast hakkas arenema tugev mereriik. Inglismaal sarnaselt Hollandiga oli soodne
annaabi.ee 
