TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna ...
Vana hea rootsiaeg Üsna sageli, kui meenutatakse Eesti ajalugu, räägitakse ka ´´vanast heast rootsiajast ´´ . See aeg oli kindlasti mõnevõrra parem kui Saksa aeg ja rootsi ajale järgnenud Vene aeg. Kuid kas see tõesti oligi nii hea ? Siis, kui Eesti oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks olulisem läbiviidud reform seisnes selles, et pärisorjus kehtestati juriidiliselt . Talupoeg ning tema lapsed olid mõisniku omand . Kuigi võeti kasutusele ka nn. Vakuraamatud, mis sisaldasid kõiki talupoja õigusi mõisa
Vana hea Rootsiaeg müüt või tegelikkus? Müüt pärisorjus (teotöö, sunnismaisus), rahvaarvu langus (vilja väljavedu nälja ajal), tsunftide sulgemine eestlaste ees, luterlus ainuvalitsev (nõiaprotsessid). Tegelikkus haridus ja kirjasõna (rajati talurahva koole, anti välja eestikeelset kirjandust-grammatika arendamine, ülikool), reduktsioon -> riigitalupoegade olukord paranes-vakuraamat-kaebeõigus, (luterlus jumalateenistused eesti keeles (tingitud pigem luteriusust kui rootsiajast)). Põhjasõda 1700-1721 1699.a moodustasid kolm riiki Rootsi-vastase liidu, selle eesmärk oli saada tagasi maad, mida Rootsi on oma naabritelt röövinud (iseasi kas röövis, lihtsalt tahtsid tagasi saada). Taanit juhtis kuningas Frederik IV, 17.saj keskel toimunud Taani-Rootsi sõja tulemusena oli Rootsi saanud Skandinaavia poolsaare lõunaosa, Taani eesmärk oli need alad kätte saada. Poola kuningaks oli August II Tugev, ta oli ka Saksi kuurvürst, Poola huvi oli Liivimaa nii
annaabi.ee 
