Vahetult Põhjasõja järel sundis mõisnikke rootsiaegsetes revisjonivakuraamatutes fikseeritud koormisnorme järgima muu hulgas ka töökäte puudus. 18. sajandi keskel alanud mõisamajanduse kiirele tõusule pani aluse viinapõletamise levik. Lisaks Venemaal turustatud viinale nuumati viinaköögi praagaga härgasid, ühtlasi paranes ka põldude väetamine. Maamajanduse intensiivistumine tõi kaasa ka talurahva teokoormiste suure tõusu, mida mõisnikud oskasid rootsiaegsetest vakuraamatutest kõrvale hiilides abiteo arvel oluliselt suurendada. Samaaegselt muutus palju rafineeritumaks aadlike ja teiste baltisaksa seisuste eluviis. Just majandusbuumi ajal asuti rajama klassitsistlikus stiilis uhkete parkidega ümbritsetud mõisahooneid, mis ilmestavad Eesti maastikku tänini. (2) 6 Teaduselu 18. sajandil
barokiks, mis kestis umbes 1780. aastani, ja sellele järgnenud (vara)klassitsismiks. Säilinud ehitusmälestiste hulk Põhjasõja-järgsetest sajanditest lubab siitpeale käsitleda vaid üksikuid silmapaistvamaid hooneid. Kadrioru loss Üks tuntum ja kaunim barokkarhitektuuri mälestis on Kadrioru loss koos pargiga. Loss valmis 1718-1723 Peeter I tellimusel tema õuearhitekti, itaallase Niccolo Michetti kavandite järgi. Keiserlik suveloss erineb rootsiaegsetest barokkehitistest lopsakama dekoori poolest, sest tegemist on itaalia barokiga, kuid on siiski mõõdutundeliselt ja maitsekalt välja peetud. Peamiselt stukist kaunistuste, aga ka freskode külluse poolest tõuseb esile lossi pidulik peasaal teisel korrusel (Lisa 10) (Vahtre, 2000). Olulisemalt muutus mõisaarhitektuur. 1730. aastaist alates hakati ehitama uhkeid ja suuri häärbereid, mida talurahvas lossideks hakkas kutsuma. Balti aadli ja eestlaste-
annaabi.ee 
