Soomes on ametlikult kaks keel: a) Soome b) Rootsi Soome keel kuulub Uurali keelkonda, Soome-ugri keelerühma. Rootsi keel kuulub Indoeuroopa keelkonda, germaani keelerühma. Ahvenamaal on ametlikuks keeleks ainult Rootsi keel. Põhjaosas on osades valdades ametlikuks keeleks Saami keel. RAHVUSLIK KOOSSEIS Soomlased – üle 90% Rootsalased – 6% Saamid – alla 20 000 inimese Teisi vähemusrahvaid tänapäeval: a) Mustlased b) Eestlased c) Venelased LINNARAHVASTIKU OSATÄHTSUS Üle 60%. IIVE Väike, aga positiivne. TÖÖPUUDUS 8% MAJANDUS Põllumajanduse arengut takistab põhjamaine kliima. Vaatamata sellele on põllumajandus Soomes kõrgelt arenenud.
1.Uniooni pooldajad, põhiliselt see osa Rootsi kõrgaadlitest, kellel oli läänivaldusi mõlemas riigis. Seda suunda toetas ka Taani kuningas, kes püüdis säilitada uniooni, et kasutada Rootsi ressursse Saksamaa surve tõrjumiseks. 2.Rootsi iseseisvuse pooldajad. 3.Rootsi katoliku kirik, mille võimu esindas peapiiskop, kes toetas samuti uniooni. Taani laevastik tegi rüüsteretke uniooni pooldajate toetuseks piki Rootsi ja Soome rannikut, kuid rootsalased said neist võitu. Kokkukutsutud Riigipäev toetas Sten Stureti, otsustati mitte tunnustada Uppsala peapiiskoppi. Aastal 1518 tegid taanlased uue sõjakäigu, ent rootslased jäid jällegi peale. 1520.aasta lahingus võtsid rootslased aga vastu kaotuse ja tunnistasin Taani kuninga Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa.
annaabi.ee 
