mootori kiiruse muutmist, näiteks asünkroonmootorite puhul toitepinge sagedust muutes. Kolbpumbal on suur imi- ja tõstekõrgus. Neid kasutatakse ka dosaatorpumpadena. 16. Membraanpumbad, rootorpumbad, lamellpumbad (siiberpumbad) Ka membraanpump on põhimõttelt kolbpumba sarnane, selles on liikuvaks tööorganiks elastne membraan. Membraanpump ei tekita üleliigset survet ega hüdraulilisi lööke, mistõttu seda kasutatakse eelkõige õrna konsistentsiga toodete pumpamiseks. Rootorpumbal on väga suur tõstekõrgus. Imikõrgus sel aga puudub. 5 Lamellpump on väga pehmete toodete, kalgendi pumpamiseks. 17. Voolikpumbad, kruvipumbad Voolikpumpasid nimetatakse ka peristaltilisteks. Need on mõeldud väga õrna konsistentsiga toodete pumpamiseks. Kruvipumbal on väga suur tõstekõrgus. Imikõrgus sel aga puudub. Kruvipumba rootor paikneb võlli suhtes
võimalikult paagis oleva vedeliku tasapinna lähedale või paaki sisse. Õli peab olema piisavalt vedel käivitustemperatuuril ja piisavalt viskoosne töötemperatuuril tagamaks määrimise. ISO viskoossusklassid 22, 32, 46, 68, 100, 150 ( määratakse + 40 oC juures) Tavaliste hüdrosüsteemide puhul on õlide viskoossusandmed ligikaudu järgmised: · Optimaalne 30...50 mm2/s töötemperatuuril · Min 10...20 mm2/s töötemperatuuril · Max rootorpumbal 850 mm2/s käivitamisel · Max kolbpumbal 200...850 mm2/s käivitamisel · Hammasrataspump 1000 mm2/s käivitamisel Hüdraulikaseadmete tootjad klassifitseerivad õli mõne standardi või tuntud pumbatesti alusel. Suurtel tööstusriikidel oma standardid. DIN saksa standard ISO lähtub saksa standardist SS Rootsi AFNOR prantsuse Abex-Denison, Vickers, Cincinnati Milacron USA Hüdroõlide levinumad klassid DIN 51524 ISO 6743-4 SS 155434