mis juhtub kiirust ületaval kiirusel. Kiiruse järgi tag.side mittelineaarne isel.põhjustab meh.karakt. diagrammil kahe tsooni tekkimise. Karakt.jäikus 2-tsoonis on määratud el.ajami kogu võim.teguriga. Kiiruse kasvades hakkab vähenema pinge ja võrdeliselt temaga hakkab vähe- nema ka M.ergutusvool ning M.poolt arendatav moment. 27. Asünkr.ajami ,,türistorpingeregul-mootor"suletud juht.süsteem-Kui pinge suureneb, türistoride juht.nurk väheneb ja vastupidi. Rootoriahelas on lisatak.mis võimaldab vähendada kiiruse regul.diapasoonil ja kergendab M.soojuslikku reziimi tema töötamisel madalal kiirusel, kui rootoriahelas eralduvad suured võimsuskaod. 28. Asünkr.M rootoriahela takistuse impulssregul. Suletud juht.süsteem.- Jäikade karakt.saamisex kasut.neg.tag.sidet kiiruse järgi, siis ta hakkab gene- reerima impulsse. Impulsid suunataxe türistoridele,mis omakorda hakkab perioodiliselt sunteerima lisataki. Jäigad karakt
1.13. Mootori magnetvälja pöörlemissuuna muutmisel reversseerimiskontaktorite KM1 ja KM2 ümberlülituse tulemusena suureneb libistus hüppeliselt (s 2) ja seega indutseeritakse rootorimähises pidurdusrelee KA rakendumiseks piisavalt suur emj E2 = s * E2k . Relee KA rakendub, avab oma avaneva kontakti juhtimisahelas ja selle tulemusena ei saa toidet ei pidurduskontaktori KM4 ega kiirenduskontaktori KM3 mähised ja nende peakontaktid mootori rootoriahelas on seega avatud ning rootori-ahelasse on lülitatud nii pidurdustakisti R2 kui käivitusreostaat R1. Seega toimub pidurdusvoolu maksimaalne võimalik piiramine. Mootori kiiruse vähenemisel hakkab libistus ja seega ka rootorimähises indutseeritud emj vähenema ja kui kiirus on vähenenud praktiliselt nullini (s = 1), on rootorimähise emj vähenenud pidurdusrelee KA tagastumisväärtuseni. Relee tagastub ja suleb oma avaneva kontakti mootori juhtimisahelas
R11 R12 R13 K1.1 K1.2 Joonis 4.11. Faasirootoriga asünkroonmootori käivitamine või kiiruse reostaatreguleerimine Faasirootoriga mootorid on peamiselt kasutusel eriti võimsates ajamites (üle 1 MW). Seepärast peavad ka rootoriahelasse lülitatud takistid ja kontaktid taluma väga suuri voolusid. Probleemiks on ka takistites eralduva soojuse hajutamine. Nende probleemide lahendamiseks kasutatakse rootoriahelas õlijahutusega reostaate ning vedelikreostaate, mille puhul takistuseks on reguleeritava pikkusega vedelikusammas. Väiksematel võimsustel valmistatakse resistorid ja reostaadid isoleeralusele keritud takistustraadist, isolaatoritele paigaldatud metallribadest või plaatidest. Vedelikreostaadi tööpõhimõte Koonilised elektroodid
annaabi.ee 
