tõttu saavutasid nad suure mõju kogu majanduses (A: maailmas). 18. sajand algas panganduses uus areng, milles juhtivat osa etendasid Madalmaad ja eriti Inglismaa. Tseki ja pangatähe arengu tõttu omandas hoiuseäri üha suurema tähtsuse, tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring. 1 Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis, Norras, Rootisis mujal. Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa
Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop. o Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa, pealinn oli Tartu. o Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast, osa sellest territooriumist kuulus aga Liivi ordule, pealinn oli Haapsalu (algselt Vana-Pärnu) o Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna- Rootisis. PÕLISRAHVA ÕIGUSLIK OLKUKORD HALVENEB. o Kes olid ristiusu vastuvõtnud, need kuulutati pm vabadeks, nende maaomandid jäid püsima kuid ometi muutusid majanduslikud tingimused talurahva jaoks raksemaks. o Kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks, kuigi oli väga oluline talurahva elatusallikas. o Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endisteks, võõrsamaised feodaalid ei aidanud kuidagi kaasa arengule.
annaabi.ee 
