valitseda alla aasta, sest ta tapsid vandenõulased. Järgmiseks valitsejaks sai Suiski. Rahav pidas uut valitsejat isehakanuks, ja kui Poolas ilmus välja uus isehakanu, nimetades end Dimitriks, oli tal palju toetajaid. Ta jõudis 1608 aastal suure väega Moskva linna alla, kui vallutada ta seda ei suutnud. Poola ja Rootsi sekkumine ning Romanovite dünastia algus. Venemaal valitsevat segadust kasutas ära nii Poola kui ka Rootsi, sekkudes oma vägedega sündmustesse. Roostlaste kätte langes Vovgorod, poolakad vallutasid Smolenski. 1610. aastal lubasid Moskava bojaarid Poola väed Kremlisse. Pakkudes trooni Poola kuninga pojale , lootsid bojaarid sõja lõpetada ning riigis korra taastada. Poola kuningas Sigismund III soovis aga juba käeulatuses olevat trooni endale ja lükkas bojaaride pakkumise tagasi. 1613. aasta algul kutsuti Moskvasse kokku maakogu, et valida uus tsaar. Valik langes vaimuliku patriarh Filareti 15- aastasele pojale Mihhail Romanovile
Sakslaste suurim lüüasaamine. Madisepäeva lahing 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit. Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lipp Dannebrog. Ristimine. 1220. aastal omamoodi võiduristimine sakslaste ja taanlaste poolt. 1220. roostlaste vägi Läänemaal. Nende vägi lüüakse puruks. III periood 1222-1227. Hakati ahvima kiviheitemasinaid. Taanlased. Ambide kasutamine. Tartu all pikk lahing, sakslased lõpetasid selle tormijooksuga kindluse peale, palju tapmisi. Tartu langemisega oli peaaegu kogu Eesti sakslaste võimu all. Viimasena vallutati, ristiti Saaremaa. Sellega, muistse vabadusvõitluse lõpuga, sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg.
annaabi.ee 
