ja fosforsüütepomme. Pahatihti visati jäätmed lihtsalt üle laeva parda, kuid oli levinud ka teine võimalus. Vanad laevad laaditi pomme ja gaasikonteinereid täis ning hiljem uputati alused koos lastiga. Eesti, Läti, Leedu rannikute lähedal tehti radioaktiivsete ainete peitmisi pidevalt, oli siis tegu militaarkola, aegunud mürskude või muu sarnasega. Hiljem uputamiskohtades sooritati veel lahinglaskmisi, ning selle tagajärjel lastid purunevad ja pommide sisud tänu roostetamisele vette tungivad Hoovuste ja tormide tõttu jõudsid kollakad fosforitükid 70 meremiili eemal olevasse Palanga supelranda, kus suvitajad neid katsudes tõsiseid põletushaavu said. (http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm, 17.5.2010) Leedu ranniku lähedal Kaliningradi-Palanga-Klaipeda joonel on suur piirkond, millist nõukogude väed kasutasid merepolügoonina. Sinna käisid pomme loopimas lennukid ja kopterid
ukselehe ümber paigutatud kummitihend, mis säilitab elastsuse temperatuurivahemikus - 50 ...+70 °C. Lasti kinnitamiseks konteineri sees varustatakse seinad ja põrand kinnitusaasadega. Põranda kinnitusaasad asuvad põrandasse tehtud avades, et mitte vigastada tõstukite rattaid. Konteinerite karkasse kaetakse ka muu materjaliga peale lehtterase, näiteks veekindla vineeriga armeeritud plastikuga või alumiiniumiga. Võrreldes terasega on viimatimainitud materjalid vastupidavamad roostetamisele ja väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad.
annaabi.ee 
