kõrvale usalduslikult sammuma ühe imelise ja erilise inimese, samasuguse puhta hinge, nagu olin tol korral ka ise. Tunne, mis mu südamesse kasvas, ei olnud enam mänglev lapselikkus ega tühine pettekujutelm. Vajadusest tunda, näha ja hoida kasvas välja tõeliselt suur armastus, mis taltsutas mu seni rahulolematu hinge ja püsimatu vaimu. Kuid endiselt lapsekombel jäin ma ootama mängumaailma imesid, mis seisneksid talveöödes, kus aiamaid ehivad härmas roosinupud, ja suvepäevades, kus veekogusid katab sillerdav jääklaas. Ainus, milleni ma tänaseks jõudnud olen, on aga arusaam, et armastus on suur ja raske, tõelist pühendumust ja aega nõudev koostöö, mida siiski ilmestavad üksikud eredad hetked. Roosa siidloor, mille olin seadnud oma silmadele Willa Catheri imesid oodates, on viie aastaga langenud. Suurest armastusest on saanud tugev harjumus olla seotud, mida saadab aga endiselt lapsik unistus: ehk kunagi siiski...
Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid.Ta looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega. Tammsaare looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest. Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet. Sisukokkuvõte Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, kevadel lõpetas oma kodukandis valge kleidiga leeri ning lõpetas sama kleidiga ka keskkooli. Irma kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi (Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et temal oleks roos rinnas. Irma keeldus, kuna siis pidi ta lubama iseenda Eedile rooside eest. Irma ei teinud poisist kunagi välja ega plaaninudki seda, pidas teda joodikuks. Peale kooli lõppu läks ta linna, tädi Anna ja täditütre Lonni juurde elama. Lõpuks sai Irma teenijaks, üksiku härra Rudolfi (hiljem härra Ikka) juurde
Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme hiljem väikese lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng... Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja registreerimise alguseks olime mõlemad kohal, nii et tseremoonia võis alata rahulikult ja tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad, et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama. Siis õnnitlused, lilled, pildistamine ja kõik see muu sigin-sagin. Seejärel sõit läbi linna ja edasi peopaiga poole
,,ELU JA ARMASTUS" ANTON HANSEN TAMMSAARE Romaan Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, oli kevadel lõpetanud oma kodukandis valge kleidiga leeri ning kavatses sama kleidiga ka keskkooli lõpu ära veeta. Kahju oli vaid ühest- kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi ( Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et ühes Kase preiliga (Irma koolikaaslane- kaupmehe tütar) oleks ka Irmal olnud roos rinnas. Irma keeldus, kuna ta oleks pidanud lubama iseenda rooside eest. Sel tähtsalt päeval- lõpetamisel oli aga lisaks kaupmehe tütrele roos rinnas ka Kalmu peretütrel Valvel (Eedi õde). Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma
annaabi.ee 
