Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja Rooma. Kreeka keelest pärinevad ka terminid rodoloogia (kr rhodon roos) roositeadus ja rodoloog roositeadlane. Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui Euroopasse toodi Hiinast ja Indiast pärinevad korduvalt õitsevad , rohkeõielised roosiliigid ning aretised. Roosisorte on registreeritud umbes 25000. Roosi viljade sisaldus Jrk nr Sisaldus 1. Karotiin 2. B1-, B2-,P-, K- ja eriti rohkesti C-vitamiini 3. Mineraalained 4. Flavonoidid 5. Eeterlikud õlid 6. Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine
anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt . Eestis on näiteks naturaliseerunud mitmed enelaliigid, punane leeder, läikv tuhkpuu. Introduktsiooni ajalugu ulatub rohkem kui 2000 aasta.taha. meie ajaarvamise algul introdutseeriti Hiinast Kesk-Aasiase mooruspuu, Idamaadelt Euroopasse mitmed roosiliigid. Siit võib välja tuua ka kaks esimest introduktsiooni põhjust- viljapuud ja dekoratiivsed taimed. Hiljem lisandusid introdutseeritavate liikide hulka tarbepuud- kas siis puidu saamiseks või mõne muu puu osa kasutamiseks. 6 Teaduse arenedes hakati introduktsiooniga tegelema teaduslikel põhjustel, nii hakati rajama arboreetume ja botaanika aedu. Tänapäeval võivad liikide introduktsiooni põhjusteks olla: · puidu head omadused