kappaltar, suurtes katedraalides hiigelmõõtmetega, haarates enda alla kogu koori idakülje, ning külgkabelites paiknevad kõrvalaltarid. Mõnikord suleti koor, kui eriliselt püha paik tavalise uskliku jaoks letneriga- koorivõrendiga või terve ehisseinaga. Väga sageli oli koori erilist seisust rõhutatud lihtsamalt- triumfikaare alla rõhttalale (trabesèle) paigutati suur krutsifiks, nn. triumfikrutsifiks. Oluline on kirikus ka läänesein, mida katedraalis ehtis ideaalne vorm- roosiaken, vaikimise ja eraldatuse sümbol. Roosiaknasse paistis õhtumissa- vespri- ajal õhtupäike. Kirikuhoone külgseinte ikonograafiline sisu kajastas tavaliselt ida ja lääneseina- Kristuse ja jumal-Isa sõnumi vahendajaid apostleid ja prohveteid. Lääneseinal võis näha stseeni trooniva Kristusega peainglite keskel või viimse kohtupäeva stseeni. Eelkõige oli ilmaliku- profaanarhitektuuri areng seotud üha kiiremini kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot
Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv) · Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar) · Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar) · Nt Roueni linnas Normandias Siiski linnuste ja linnade ehitamine · Nt Pierrefords´i linnus, Carcasonne´i linnamüür, Avignoni loss, Mont Saint- Micheli klooster
annaabi.ee 
