veel sündimata lapsed. Tyltyl leiab oma tulevase venna, kes aga, nagu ta ise ütleb, toob maa peale kaasa vaid sarlakeid, läkaköha ja leetreid ning lahkub jälle elavate hulgast. Ka Tuleviku kuningriigist ei õnnestu Tyltylil sinilindu kaasa tuua. See lind, kelle Valgus talle annab, pääseb poisi käest lendu niipea, kui vana, hall ning kuri Aeg lapsi märkab ja neid vikatiga ähvardab. Lapsed otsivad lindu veel kalmistult, mis muutub äkki kauniks roosiaiaks ning kus "surnuid ei olegi", ningm kohutavast metsast, kus inimesestunud puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd. Kõik see on ühe öö unenägu, mis aga laste arvates kestab terve aasta. Tyltyl ja Myltyl ärkavad esimese jõulupüha hommikul oma kodus. Peagi tuleb külla naabrimemm, kes on unenäohaldja moodi. Tema haige tütar on juba ammu omale igatsenud Tyltyli puurituvi. Ja nüüd märkab poiss, et tema lind on sinine
keskelt lahtist puudesalu.
historitsism (
asjas naabritest maha pole jä anud.» 45 Mõemad vaikisid veidi aega. «Aga,» algas lossihära uuesti, «kas teile, noorele ja tulisele mehele, igavus kallale ei tiku, kui te nii päv-pävalt üsipäni tooreste alamate hulgas peate tö otama? Ma mõlen, teie tö ohimu ei võks kahaneda, kui noor naisuke õtul teie otsaesiselt mure ara musutaks.» «See cn kül meelitav ettekujutus, aga . . . » «Kas usute, noor. sõer, naisterahvas võb elu õtsvaks roosiaiaks muuta, kui tal süames mitte just põine talv ei ela,-mis õsi käbib ning okastega ävardab.» «Seda viimast tuleb karta.» «Selle vastu on minul hea rohi teada. Niipea kui naisuke okkaid nätab, muutub mehike kõaks jä apangaks. Külap siis näte, kuidas okaste vahelt õekesed väja tulevad, kartlikult küides: «Kas see kuri jä a ei mäeta, et ta varem sulav vesi on olnud?» Aga jä a jä ab jä aks, niikaua kui okkad okasteks jä avad