ole enam tarvis kooli minna. Ainult kirjutamise kooli pandi mind veel Takile. Hommikul viisime magamiskotid välja aia pääle, et kusagil ulu alla. Säält tõime õhtul nad sisse, raputasime lume päält ära ja heitsime kohe pääle. Plakatit ja tekki ei olnud, palitu või jaki võeti pääle. Söögiks oli rapandse leib, kartulipuder, räim, kapsad ja harva ka liha. Pühadeks tehti taludes puhast leiba, niisugust, kui praegu iga päev süüakse. Koolmeister oli siis Märt Roosental. Tema abi Andres tuli siis kui lapsed juba pikali olid kottide pääl ja laulis äraminnes: "Hääd ööd, hääd ööd, kõigile kes väsinud, hingab kõik, kes tööd on teinud, sest see päev on otsa saanud, homme jälle jõudu saame, hääd ööd, hääd ööd ja läks siis minema."" Jaak Laane (41), sünd 1885 a., Holstres 1902 tuli, 1904-1907 oli Kõpust ära. Praegu Taki algkooli õpetaja. "Taki kooli oli õige vana. Dokumentaalsed teated on pärit 1862 aastast saadik. Vana
Eelnevale tuginedes on oluline tagada kõikidele inimestele võrdne võimalus kujundada oma elu vastavalt soovile, valides elustiili, mis vastab kõige paremini tema vajadustele. Iseseisev elu tähendab seda, et inimesel peab olema võimalus osaleda kõikides eluvaldkondades võrdselt teistega. Puudega inimesel peab olema võimalik õppida, töötada, valida elukohta, veeta vaba aega samamoodi, nagu kõigil teistel inimestel. (Roosental, 2003). Kirjanduses on andmeid, et puuetega inimesed on oma puude tõttu teistest halvemas olukorras: paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms. on suured ning kaaskodanike suhtumine sageli eelarvamuslik (Pedak, 2006). Füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed või kognitiivsed puuded on sageli sünonüümiks sotsiaalsele isolatsioonile
annaabi.ee 
