Paldiski *Forseliuse seminar (tähtsus, millal, miks) - 1684. aastal asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Tegutses 4 aastat mille jooksul sai õpetust u 160 poissi. Nendest said omakorda u 50 köstrit ja koolmeistrit kes omakorda edendasid Eesti rahvaharidust. *Rooseni deklaratsioon (anda hinnang, tähtsus) - Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsioonis öeldi, et kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara. koormiste tasumisest ülejääv vili loetakse talupoegade isiklikuks omandiks, mida nad võivad vabalt müüa. Talupoegade olukord jäi
16.1802 Taasavatakse Tartu ülikool 12.Katariina II - Vene tsarinna, 17.1804 Vene haridusministeerium kehtestas asehalduskorra Baltikumis käivitab talurahva reformi 13.George Browne - Iiri aadlik, Liivi- 18.1816 Pärisorjuse kaotamine eestimaa kindral kuberner Eestimaal 14.Otto Fabian Rosen sõnastas 19.1819 Pärisorjuse kaotamine Rooseni deklaratsiooni, talupoegade Liivimaal ja mõisnike suhteid kajastav 20.1849 Rendiseadus Liivimaal dokument 21.1856 Rendiseadus Eestimaal 15.Anton Thor Helle - tõlkis piibli 22.1857 Perno Postimees 1739 eestikeelde, jüri koguduse 23.1863 Passiseadus, ettepanek pastor alustada Aleksandrikool 16.August Wilhelm Hupel - estofiil, 24
· Katariina2 muudis mõisnike mõisad nende era omandiks, et nad uuendustele vastu ei hakkaks. Näiliselt olid need uuendused demograatlikud, kuid tegelikult olid linnavalitsused nüüd rohkem Vene võimu all. Et vältida pingeid baltisaksa aadlike ja riigi võimu vahel kaotati uus hasehaldus kord pärast Katariina2 surma Talurahva olukord pärast Põhjasõda · Talurahva olukord halvenes. Sellest ajast on pärit ka Liivimaa maanõuniku Rooseni deklaratsioon(1739). Rosen kinnitas, et Eestimaa talupoeg on sünnist saati õigusteta pärisori, seda toetasid ka mõisnikud ja vene võim. See peale põgenesid paljud talupojad ära. Agraarümberkorralduste algus · Katariina2 püüdis talurahva olukorda parandada. 1765 kittitas Borowne talurahva kaitse seadused: talupoegadel õigus omada vallasvara mõisakohustusi täutnud talupoeg võis ülejääke müüa turul
Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv. 1802 Tartu Ülikool taasavati. 1804 Talurahvaseadus. 23
Mõisnike lihtne eluviis muutus 18. saj. hakati palkidest mõisahoonete asemel rajama barokk stiilis häärbereid koos parkide ja iluaedadega. Ka talupoegade elu oli kuni 18. saj. keskpaigani küllaltgi hea. Toitu oli palju. Inimesed olid terved jne. Rahva arvu kasv ja looma taudid 18. saj teisel poolel muutsid olukorra jälle halvemaks. Vohnja mõisa mölder Jaan kaebas Katerina II le mõisnike peale. Selfituse pidi andma rüütelkond. 1739 Rooseni deklaratsioon, mis andis ülevaate siinsete mõisnike suhtumisest talupoegadesse ja nende õigustest talurahva üle. Õiguslikus mõttes läksid kõik talupojad jälle eramõisnike valdusse, kuid Balti erikord vältis nende langemist täieliku pärisorja tasemele nagu vene talupoegade puhul. Siinsed talupojad ei kuulunud 18 saj. lõpul ka vene armee nekruti kohustuse alla. Säilis ka kaebeõigus valitsejale
Balti erikord kinnitati Vene tsaari Peeter I poolt 1710 aastal. Kehtis tsaar Aleksander III-ni 1881. Vanad seadused, mis jäid püsima ei soodustanud majanduse arengut. 1730-1740 koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad ehk aadli matriklid. Aadelkond jagunes Eesti-, Liiwi- ja Saarerüütelkonnaks. 17 Suurendati makse sõjakulude katteks. Eestis säilisid suhted euroopaga. See oli talupoegadele mingilmääral kasulik. 1739 Rooseni deklaratsioon - Liiwimaa paruni Otto Fabian Roseni poolt kirjutatud kiri. Virumaal Vohnja mõisas elanud möldri Jaan arvas, et temalt võetakse liiga palju makse. Ta kaebas Roosenile. Deklaratsioonis, mis oli kirjutatud Tsaarile seletamaks antud kohtuasja, ütles Roosen, et eesti ja liivi talupojad on pärisorjad. Seda dokumenti hakati hiljem ka teistes kohtuprotsessides kasutama. Georg Brown - Liiwimaa Kindral-Kuberner, kes esimesena püüdis talupoegade olukorda Katariina II ajal leevandad.
annaabi.ee 
