Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"roosapelikan" - 3 õppematerjali

Liigikaitse - kaitstavad loomad ja võõrliigid
16
ppt

Liigikaitse - kaitstavad loomad ja võõrliigid

Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta Tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine 15 Võõrliigid Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt sellised liigid, mis on Eestisse jõudnud eelmise sajandi lõpul Võõrliigid on mink, kährikkoer, karpkala, vikerforell, raisakotkas, kühmnokk-luik, pelikan e. roosapelikan, flamingo, faasan e. jahifaasan jne 16

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
57 allalaadimist
Erizooloogia lühikonspekt
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised – keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised – sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross Selts pelikanilised ehk sõudjalalised – võrlemisi suured veekogudeäärsed linnud. Maapinnal liikumine neil vaevaline, varbad ujulestadega ühendatud. Pika noka alanoka harude vahel mahukas kurgukott. N. roosapelikan , järvekormoran Selts toonekurelised ehk karklinnulised – väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik,

Ökoloogia → Ökoloogia
11 allalaadimist
Erizooloogia Lühikonspekt
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

4 varvast. Leiavad toitu haistmise abil N. kiivi Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised ­ keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised ­ sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross Selts pelikanilised ehk sõudjalalised ­ võrlemisi suured veekogudeäärsed linnud. Maapinnal liikumine neil vaevaline, varbad ujulestadega ühendatud. Pika noka alanoka harude vahel mahukas kurgukott. N. roosapelikan , järvekormoran Selts toonekurelised ehk karklinnulised ­ väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised ­ keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul,

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun