Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri.
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid
mõistatusi, mida lugeja peab lahendama. Samuti on kujundite ülesanne kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Minu lemmikluuletus sellest teosest on “Hommik”. Luuletus jäi mulle silma tänu oma põnevatele kõnekujunditele, mis aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Samuti sisaldab luuletus sõnu, mida tänapäeva noored ei kasuta, nagu hingsetet, sulatet, aid, aeva ja imme. “Hommik” Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust: Üksikud nired blondjuuste kahust Voolavad kollase viinana Üle mu oime pärlvalge kausi. Taas olen rõõsk, olen soe ja intiim! Liuglevad sängist mu hingsetet jalad, Mis nagu sulatet kuuhõbest valat; Niristab üle mind riiete piim. Ööläbi päike on pidanud pausi Kuldset liiva nüüd kelmikalt pillub vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute, Süda mul mitmeks pudeneb, killub: Aid on täis rohet ja tilku ning jahe kui kaev,
hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Eestis on barokk stiilis ehitatud Kadrioruloss, Jeakateriina kirik ja Eliisabeti kirik Pärnus, Roosana Alliku mõis Järvamaal. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga
Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! Hommik- sild roosidest punt mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri.
annaabi.ee 
