selle puna eriti esile. Tulekarva juus oli tõmmatud täpsesse kuklakuhilasse. Rinnal siras muutumatu kuldääraline kameepross ja muutumatu lornjett oli tal kuldketiga muutumatult kaelas. Kõneles viite keelt, milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vaikesehääne vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitte ainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine Mauruse inspektor, vaid ühtlasi poolte keskoolide lõpuklassides pruugitavate füüsikaõpikute autor. Hüüdnime Tolmuahv päris ta kuna enums ajast kattis tema riideid kriiditolm. Härraga ei tulnud laisklemisest midagi välja. Tal ei tarvitsenud klassi poolegi vaadata, et näha mis seal sünnib.
magneesiumi jamas osaline, kuid ka sellele ei pööranud Tooder tähelepanu. Nende jutuajamist segas Aabel. Poistele tundus, et nii Aabel, kui ka Tooder ise, pole täie mõistuse juures. Tooder uskus, et kõik on Jumalast ette määratud. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vöikesehääleline vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitteainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine Mauruse inspektor, vaid poolte keskoolide lõpuklassides pruugitavate füüsikaõpikute autor ühtlasi. Kriiditolm, mis kattis enamus ajast tema rõivaid, oli tema hüüdnime aluseks Tolmuahv. Härraga ei tulnud jorutamisest midagi välja. Tal ei tarvitsenud klassi poolegi vaadata, et näha mis seal sünnib.