nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH. Kuna meil oli vaja, et titranti kuluks vahemikus 10 -20 ml siis pidime lahust lahjendama. Järgmiste katsete jaoks tegime 0,1M NaOH lahusest 10 kordse lahjenduse. V1= 500 ml V2= 50 ml v 1 500 ml lahjendus = ¿ = =100 v 2 50 ml 1M C= =0,01 M 100 1. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 15,8 ml NaOH. 2. Katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 16,5 ml NaOH
Punakas Narmasnutt Inocybe erubescens, eesti keeles punakas narmasnutt on Eesti kõige mürgisem seen. Selle söömine põhjustab tõsist muskariinimürgitust. Viljakeha on kiudlooriga, noorelt üleni valged, hiljem kahvatukollakad. Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm. Eoslehekesed on noorelt valkjad, vanemalt pruunikad kuni oliivpruunid ning jalale kinnitunud
Punakas narmasnutt ja kevad-võluheinik Suured, lihakad, kohati massiliselt suvel parkides kasvavad seened. Noored seened elevandiluukarva,vanad seened on üleni määrdunud- pruunikaspunased. Viljaliha muutub katsumisel, lõikamisel Nii noored kui ka vanad viljakehad on määrdunudvalged kuni helepruunikashallid. või vananemisel roosakaspunaseks. Viljaliha ei muutu katsumisellõikamisel punakaks. Ebameeldiva lõhna jaa maitsega. Tugeva jahulõhna ja -maitsega Kasvab parkides, puisniitudel, heinamaadel, põõsastikes ja rohtunud Kasvab parkides ja lehtmetsades. metsades.
(tugev hape ja nõrk alus, järelikult lahus happeline) (tugev alus ja nõrk hape, järelikult lahus aluseline) Gaasi teke Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Lahus on aluseline, sest fenoolftaleiin muudab lahuse värvuse roosakaspunaseks aluselises keskkonnas, happelises ja neutraalses keskkonnas on lahus värvitu. Lisades HCl aluselisse keskkonda, siis indikaator muudab lahuse värvusetuks, sest toimub happe ja aluse vaheline reaktsioon (neutralisastsioonireaktsioon). Soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu
metallkonstruktsioone, ehitisi, skulptuure jm. - Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH -ioone) Leelis vees hästi lahustuvad tugevad alused. (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiidid). Leidumine: seebilahus, pesupulbrilahus, soodalahus, puhastusvahendid, kaltsiumhüdroksiidi lahus(kustutatud lubi) Indikaator nt lakmuspaber või lahus -> siniseks, fenoolftaleiin -> roosakaspunaseks Omadused: käega katsumisel libedad, söövitava toimega, muudavad lakmuse siniseks Kõik alustele iseloomulikud omadused on tingitud hüdroksiidioonisdest. Ohutusnõuded: Vältida aluste sattumist nahale, riietele, lauale. Vajadusel kasuta kaitsevahendeid, nt kummikindad, kittel. Kui alust satub nahale, siis pesta külma veega ja loputada nõrga äädikhappe lahusega. Ei tohi sattuda silma, võib jääda pimedaks.
annaabi.ee 
