kindluselamut piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Suurte linnuste keskmes kõrgus peatorn ja sageli oli selle külge ehitatud peahoone, kus elas lossiisand koos perega ning kaaskonnaga. Pea hoone koos tähtsamate kõrvalhoonetega moodustasid sisemise kindlustusvööndi. Üha kindlamalt kaitsutud linnus sundis pöörama suuremat tähelepani piiramistehnikale. Selles osas võeti ristisõdade ajal oluliselt õppust islamiusulistelt, kes olid üle võtnud Roona ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramistorne, mis vastu müüri veeretati, et sealt kaudu linnusesse tungida. Müüre alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Kõik see sundis veelgi täiustama kaitserajatisi, mis niigi olid arengult ees. Aadlike põhiliseks tegevuseks olid sõdimine, turniir, jaht ning ballid. Turniire korraldati selleks, et: uhkustada, oskuste ning vapruse näitamiseks, meelelahutuseks,
olnud enam oluline, asendus palvetamisega. Ristiusu ulatuslikum levitamine ehk misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, ta rajas mitu kloostrit ja ta suutis Iirimaa ristiusustada, hiljem Inglismaa. Briti saartest sai hea lähtepunkt germaanlaste ristiusutamiseks, said tuge frangi riigi valitsejatelt, kes nägid seda kui võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam.