Rahulikum kui Armeenias ei olnud ka riigi põhjaosas. 60. või 61. aastal tõi käskjalg teate, et kogu Britannia provints on üles tõusnud. Kogu selle taga oli üks naine ikeenid kuninga lesk Boudicca. Keldi päritolu ikeenide autonoomne hõim asustas praeguse Lõuna-Inglismaa piirkondi. Et lõpetada Rooma röövretked oma maale, otsustas ikeenide kuningas Prasutagus pärandada oma maa tütarde kõrval ka Rooma keisrile, Nerole. Kahjuks ei läinud tema lootus täide, sest Roomlaset laastasid ikkagi kogu maa. Ajal kui Rooma tähelepanu oli Mona saarel ja Britannias asusid ainult nõrgad okupatsiooniväed otsustas Boudicca alustada ülestõusu. Halvasti, kui mitte üldse kaitstud Roomlased said ülestõusnutelt Camoludunumi linna all kiiresti lüüa. Piso vandenõu 19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema. Plaani järgi pidi keisri tapma mees nimega Scaevinus, kasutades pistoda. Vandenõu taga olid Rooma aristokraadid, senaatorid ja sõdurid Gaius Piso,
kasvanud Ida-Rooma õukonnas pantvangina. Idagootide kuningas, kes omas võimu Illüürias, Pannoonias ja Reetias ning oli Ida-Rooma föderaat (Ida-Rooma keisri teenistuses). 488 tungis ta Bütsantsi keisri õhutusel Itaaliasse ja 493 vallutas selle lõplikult. 511 valiti ta ka läänegootide kuningaks (nende riik asus Hispaanias). Üritas kaasata mõjukaid roomlasi oma riigi poliitikasse, samas üritas ta goote ja roomlasi segunemast hoida (abielukeeld gootide ja roomlaset vahel). Tema ajal eksisteeris veel senat ja Colosseumis peeti etendusi. Idagoot-Irföderaat-Itaaliatung-läänegoodikunn-goodid roomlased Langobardid. Germaani hõim, kes tungis 568 Itaaliasse (tol ajal Bütsantsi ehk Ida-Rooma käes) ja vallutas ajapikku Põhja- ja Kesk-Itaalia. Nad lõid seal oma riigi. 773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi. Chlodowech I (valitses 481-511)Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari frankide kuningaks
annaabi.ee 
