4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe). Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude juurte ja risoomide tükeldamisel kasvab igast tükist uus taim. Kasutatud kirjandus 1. Bird, R. , Haynes, B. ,,Praktiline aiapidaja käsiraamat" 2003: lk 130-133 2. Sarapuu, T
Vegetatiivse paljunemise erinevus seemnetega paljunemisest on, see, et esimesel juhul säilitab taim oma vanema pärilikud omadused. Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi. Mullas levivad varreosad (risoomid) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud. Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed. Veel esineb paljunemist mugulate ja sibulatega. Vegetatiivse paljunemise positiivsed küljed on : · Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond · Järglased on omadustelt vanematega ühesugused · Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. Antud peatükis käsitletakse köögiviljade vegetatiivset paljundamist. Allolevas tabelis
annaabi.ee 
