tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Kokkuvõte Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja- Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist
Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku taimestikku kahjustavad ka tööstusettevõtete heitgaasid ja reoveed. Tundra: Tundravöönd esineb vaid põhjapoolkeral, ulatudes Aasias ja Põhja-Ameerikas kaugemale lõunasse kui Euroopas. Tundras puhuvad talvel peamiselt põhjatuuled, suvel läänetuuled. Tundras ei kasva puid, taimkatte koosneb peamiselt samblaist, puhmaist ja põõsaist.
Kogumisbasseinist pumbati pulp edasi transiitjuhtme abil transiitbasseini, sealt edasi pumpadega tööbasseini, kust magistraal- ja jaotustorude abil kuivatusväljakutele 25..33 cm paksuse kihina. Kuivatusväljakud asusid õhukese turbaga soodes või ka mineraalmaal. 3. etapp: Kuivamise käigus osa vett auras, osa imbus pinnasesse, mass tihenes ja muutus plastiliseks (w = 89...92%), kihi paksus kahanes 10...12.5 cm. Seejärel turvas tükeldati roomikmasinatega kindlate mõõtudega tükkideks ning need kuivasid niiskuseni 40..45%. Hiljem tükid koguti auna. Veeallikast (jõgi, järv) juhiti vesi karjääri isevoolselt või pumpamisega. Ala millelt ühe agregaadiga hooajal tootmine käis valiti ristkülikukujuline. Transpordiks kasutati terastorusid. Kogumisbasseini mahuks võeti 1500...2000 m3 millesse pumpasid samaaegselt mitu pinnasepumpa. Kuivatusväljakud olid ristkülikukujulised laiusega 2..4 km ja pikkusega 1..5 km olenevalt tootmise mahust
annaabi.ee 
