leebed/aktiivsed vanuritest ühiskonna liikmed ning kurjad pensionärid. Kurjade pensinäride stereotüüp on ilmselt kõigile teada ning ka meedia ei ole jätnud seda kajastamata. On nii mõnigi artikkel, millst saab aru juba enne lugema asumist, et see on halvakõlaline eakate inimeste vastu. Näiteks saan tuua sellised pealkirjad nagu Postimehes ilmunud artikkel ,,Vihased maaelanikud: pank kandis nüüd vanemad inimesed maha!" või Õhtulehe veebiportaalis ilmunud Kaja Roometsa kirjutatud lugu "Kurjaks muutunud vanurid teevad laste elu põrguks." Seda stereotüüpi kindlustab ka Bronek Alpius eelnevalt mainitud artiklis "Gladiaatorvanurid". Teisalt on eakaid inimesi kujutatud kui aktiivseid ühiskonnaliikmeid, kes ühiskonnaelus kaasa teevad ning ei lase end vanuse tõttu maha kanda. Kui võrrelda, kumba stereotüüpi rohkem kajastatakse, siis on ilmselge, et 'kurja pensinäri' stereotüüpi leidub meedias rohkem
2. nime/aasta viitamine Esimesel juhul esitatakse viidatav kirjandus nurksulguses oleva numbriga. Esmaviited on kasvavas järjekorras. Korduval viitamisel samale kirjandusallikale viitenumber ei muutu, viitenumber jääb samaks, mis oli esmaviitamisel. Kirjanduse loetelu koostatakse vastavalt esmaviidete järjekorrale töös. Teisel juhul tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja ka leheküljed. Kirjanduse viidete ja loetelu vormistamisel peab lähtuma Roometsa (2006) juhendist. Kirjanduse loetelus tuuakse kõik need allikad, millele töös on viidatud. Samuti on soovitav loetleda ka neid allikaid, mida töö koostamisel on küll kasutatud, millele aga pole otseselt viidatud. 5 Kui (eriti arvandmete puhul) ei soovita ärisaladuse kaalutlusest tulenevalt näidata tegelikku algallikat täpselt, on vaja tekstis andmetele ka lisada vastav kommentaar
(3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga) - kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi põhimõtteid Tallinna Ülikooli kirjastuse (2010) viiteallikate vormistusjuhendist ja Roometsa (2002) üliõpilaste arvutil vormistamise juhendist. Erijuhtumeid käsitletakse vastavalt vajadusele individuaalselt, sh intervjuude ja käsikirjade vormistamist. Internetiallikate viitamist vt allpool. Muude (ajalooliste) allikate ja arhiivi viidete puhul soovitame eeskuju võtta EMTA aastaraamatu Res Musica [2010] juhendist. Kasutatud kirjandus American Psychological Association (2006). Publication Manual of The American Psychological Association (6th edition). Washington, DC: Autor.
annaabi.ee 
