Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Sele 1.2. Tõmbeteimikute kuju
koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Materjalide põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge
koormamisel määratavaid mehaanilisi omadusi. Materjalide põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuste aluseks. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures olgu märgitud, et metallide ja plastide korral on teimitingimused erinevad. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tõmbeteimikute kuju Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge
Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi- mused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
plast- toodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõva- materjalid ja plastid. sulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi Kulumiskindlus ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi- Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdu- mused metallide ja plastide korral. misel, mille tagajärjel pinnalt eraldub materjali ja/või Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide suureneb keha jääkdeformatsioon. Seega muutu-