Kui PUIT-PUIDUGA (PUITPLAADIGA) elementide tiheduste keskväärtused ρ1 ja ρ2 on erinevad, siis tiheduse väärtuseks võetakse: ρk = ρ 1 ⋅ ρ 2 TERAS-PUIDUGA või BETOON-PUIDUGA ühenduste korral korrutatakse Kser teguriga 2.0. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 57/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Liite kinnituselemendi nihkemoodul kasutuspiirseisundis arvestades roomedeformatsioone: K ser K ser ,fin = (1 + k def ) Märkus: Kser - liite nihkemoodul algolukorras Kser,fin - liite nihkemoodul lõppolukorras arvestades roomedeformatsioone ! Ühesuguste roome omadustega liite lõplik deformatsioon: k def = 2 ⋅ k def ,1 Erinevate roome omadustega liite lõplik deformatsioon: k def = 2 ⋅ k def ,1 ⋅ k def ,2 Teras-puiduga või betoon-puiduga liite lõplik deformatsioon: k def = k def
otse liivapadjandile toetatud puittaladega põrand väga tundlik ka hoonet ümbritseva pinnase tõstmise suhtes. Pinnasele toetatud puitpõrand ei ole niiskustehniliselt turvaline lahendus. Seda on juba tõdetud 1942. aasta väljaandes „Elamu soojapidavus“ (Jürgenson 1942). 20. sajandi algul levib laiemalt nn. alttuulutatav põrand. Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk on aidata kaasa helipidavuse saavutamisele, kuid teisest küljest tekitab puittalades pika aja jooksul roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid st. põrand jääb läbivajunud kujusse. Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvill, tselluvill), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet. Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines kasutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumisega,
annaabi.ee 
