allutati seadustele; me seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldav rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Milliseks oleks võinud inimese loomus kujuneda. Esimene osa Vanasti oli inimene looma/ulikum. Vahendid on tema jõudu vähendanud. Nagu kodustamine on muutnud loomad kehvemaks. Nii on ka inimese endaga: kui temast saab ühiskondlik olend ja ori, muutub ta nõrgaks, kartlikuks, roomavaks... Mugavused lasevad inimesel rohkem manduda, mistõttu metsinimene ja inimene erinevad rohhkem kui metsikud ja kodustatud loomad. Inmesel vaba tahe. Täiustatavus. Metslastel väiuksemad vajadusesd, sest vaim ei ulatu nii kõrgele., Ettenägemisoskuse puudumine. Kumb oli enne - kõne või mõtlemine? Keel või ühiskond olulisem? Metslastel ei olnud hea ja halva, voorusliku ja ebavoorulsiku mõistet. Vaidleb vastu Hobbes'ile, kelle järgi metsinimene oli halb ja allus oma kirgedele,
Tlk. 9 Jean-Jacques Rousseau jõulisemad, vastupidavamad ja julgemad kui nende kodustatud suguvennad. Viimased kaotavad kodustamise tagajärjel poole neist eelistest ning näib, et kõik meie katsed koduloomi hästi toita ja ravida üksnes kahjustavad neid. Nii on ka inimese endaga: kui temast saab ühiskondlik olend ja ori, muutub ta nõrgaks, kartlikuks, roomavaks, tema pehme ja naiselik eluviis kahandab nii tema jõudu kui ka julgust. Lisagem, et kaks inimest, kellest üks elab metsikutes ja teine kodustes tingimustes, erinevad teineteisest veel rohkem kui metsloomad koduloomadest. Sest loodus kohtleb küll inimest ja looma võrdselt, aga kõik mugavused, mida inimene endale võimaldab (erinevalt loomadest, kelle ta on kodustanud), lasevad tal ühtlasi kergemini manduda.
annaabi.ee 
