viiksjänes (Ochotona pusilla), kaljumäestikku asustav Ameerika viiksjänes (Ochotona princeps) ning Tiibetist ja Hiinast pärit dauuria viiksjänes (Ochotona daurica) on teiste jäneseliste seltsi kuuluva sugukonna viiksjäneslaste esindajad. Nad kuuluvad nende väheste imetajate hulka, kes jäävad ellu ka enam kui 6000 meeteri kõrgusel merepinnast. Vanadel koopajoonistel on tihti kujutatud jänest. Vanad roomased pidasid neid müüritud tarandikes. Jäneseliha peeti toona delikatessiks. Põhiandmed Suurus Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Paljunemine Suguküpsus: 1. Eluaastal. Innaaeg: Varakevadel ja suvel. Tiinuse kestus: 50 päeva. Poegade arv: 1-5,tavaliselt 3 poega. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Erak, innaajl, sügisel ja talvel koguneb väikestesse karjadesse. Toitumine: Rohi , taimed, madalkasvulised põõsad.
riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võrdsed õigused, oli riigikord siiski aristokraatlik, riiki juhtisid magistraadid ja senat, ning riigiametites olid vaid piisavalt jõukad ja tuntud inimesed. Senat- Aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Vabariigi hiigelajal umbes 300 liiget, hiljem arv tõusis. Senaator- Senati liige, kes oli ametis eluaeg
Hea kütina hoolitses noorloomade eest.Oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.Mitmes loos esineb Artemis aga ka metsiku kättemaksjana. 8. Aphrodite (Venus). Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja, naeru armastav jumalanna kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar, kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius)
annaabi.ee 
