järeltulijad hindasid neid meisterliku stiili musternäidistena. Cicerolt on säilinud ka hulgaliselt hästi vormistatud ja mõttetihedaid erakirju, mis annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Mitmekülgse ja sügavalt haritud õpetlasena kirjutas ta ka käsitlusi kõnekunsti olemusest, riigikorraldusest, moraalist ja filosoofiast. Viimastes valdkondades võttid ta üle kreeka teoreetikute seisukohti ning püüdis neid roomalikult praktilises vaimus lahti mõtestada. Ta ei uskunud, et inimene suudaks maailma kõigi tema probleemidega lõpuni mõista ja pidas selle asemel esmaoluliseks traditsioonide järgimist ning kohusetunnet. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustuse võimuletulekuga ja kodusõdade lõpuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. Sellele aitas kaasa ka keisri enda sügav huvi ja soov olgu kunsti ja arhitektuuri või kirjasana edenemisele kaasa aidata
rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldus ka uue religiooni suhtumine keha kujutamisse. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. 7. Bütsantsi kunst Aastal 476 kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. Ida- Rooma (Bütsants) püsis veel umbes 1000 aastat. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikult traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Bütsants oli kristlik riik, kus keisri käes oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Bütsantsi patriarhida ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel
annaabi.ee 
