Nende tisuhted olid pingelised. Rahvatribuunid-ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike seadusi kui need kahjustasid plebeide huve. Hiljem sai sellest kogu rooma riigi rahvakoosolek ning patriitsige ja plebeide erinevust pold. Kaheteistkümne tahvli seadus-pronktahvlil kirjas olevad esimesed rooma seadused, plebeid lasid kirja panna et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Rooma vabariik-kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomakodanikud seaduse ees võrdsed, tegelt siiski aristokraatlik, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõukogu-senat. Sinna pääsesid aint need kes olid piisavalt jõukad-nobliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririik-roomast sai vahemeremaid hõlmav suurriik, sõjavägi koosnes palgasõduritest kes sõltusid rohkem nende pealikust kui rahvakoosolekust ja senatist. Alagasid kodusõdad, võimu haaras Augustus kes tegi
Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud
annaabi.ee 
