nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud. Rooma Colosseumi eripära on see, et kõik kolm ehitusstiilid, eriti sammastel on kasutatud. Dooria, Joonia ning Korintose stiil on seal esitatud. Roomlased olid aga kreeklastes ehitamisega veidike ees pool. Nad oskasid kasutada mörti. Sellega seoti omavahel kive. Sellepärast on roomaehitised nii tugevad ja stabiilsed ja paljud on säilinud. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt. Roomas on kõige rohkem säilinud ehitis Panteon.See tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu Vana-kreeka jumalate panteon mille tipus oli Zeus, Panteon
erinesid peamiselt sammaste ja kujunduse poolest. Alumisel korrusel kasutati dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintuse stiili. Dooria stiil on kõige lihtsam ja mõjub raskemana, joonia stiil on vahepealne ja korintuse stiil onkõige külluslikum ja kergem. Nendel stiilidel on igalühel karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Ehituses kasutasid roomlased mörti (Rooma betooni), millega kinnitati omavahel kivid. Tänu sellele on roomaehitised niitugevad, stabiilsed ja paljud neid on hästi säilinud. Kupleid, kaari ja võlve kasutati ka akvedukti (sildveejuht)ehitamisel. See on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist(või ka kaetud) veekanalit. Akvedukte on palju rajatud Vana- Rooma impeeriumis, et juhtida joogi- ja tarbevesi mägijõgedest linnadesse. Antiikaja kõige kõrgem akvedukt on Pont du Gard Prantsusmaal. Roomlased ei osanud ehitada