● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium Tänan kuulamast! :)
teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg Katoliiklaste Huberti Jedin, kes kasutas nelikjaotust: - Kristlus roomaaegses ühiskonnas: piir umbes aastas 700, kui frangid ühendavad Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300 - Kristlik-Õhtumaise korra jagunemine: u 1300, lähtub mõtteloolisest aspektist, tekkis kontseptuaalne paljusus. Iseloomustab ka maailmamisjoni algus. - Maailmakirik masside ajastul: 1750-… Iseloomustab haaret, mille kristlik kirik viimase perioodi jooksul saavutab. Euroopakesksest kirikust saab ülemaailmne
Oma vara omamine oli samuti tavaline. Neil oli pigem külaline kollektiivne elu, kuigi neis külades olid siiski mingi järelvalvajad, kes neile makse ja kohustusi peale surusid. Makse maksid andamitena, spartalaste põldudel olid lihtalt tööjõud. Heloote kasut ka sõjas( erinevus ateenaga). Kaut ka avalikeks töödeks ja meremeestena. Oli ka haritud heloote, kes olid avalikes ametites. 369 a messenia orjad vabanesid tänu Teebale,Lakoonia heoodindus kestis kuni 2 sajandini. Roomaaegses spartas orjad oolid aga heloodi süs enam polnud. Penestid olid omaette seltskond, kes ei olnud võrdsed helootide ja atena orjadega. Ateena orjade ja helootide vahepealsed. Olid indiviidide ( vabade kodanike) käsutada, pärandati ja omandati individuaalselt. Nende täpsema seisundi kohta eriti teada pole. Voikeetidest veel vähem teada. Kreeklased suhtusid orja rassistlikult(etnilisel pinnal), ateenajuba klassikalisel per oli nähtav, kes olid rassiliselt selleks sobivad
annaabi.ee 
