ajal oleks tagatud ka juhtrataste vajalikud pöördenurgad. Seda tagab ülekandearv 20:1, mis tegelikkuses annab 5 pööret. Rooliratast keerates pööratakse juhtrattaid ca 90deg ehk veerand ringi. Selliselt ongi juhtrattad pööratud ühest äärmisest asendist teise. Olenevalt traktoritest, nende otstarbest, esisilla konstruktsioonist, juhtratastele pandud lisaülesannetest võib juhtrattaid pöörata ühes suunas otsesõiduasendist kuni 55deg. Kasutatakse ka rooliseadmeid, kus kummagi juhtratast pööratakse eraldi pikivarda abil. 39. Roolireduktorid, nende otstarve ja tarindused. Rooliajamid. 40. Roolivõimendid. Hüdrostaatiline rool. Tavaliste rooliseadmete puuduseks on see, et need paneb tööle inimese jõud, mis aga on üheks piiravaks teguriks rooliseadme konstrueerimisel. Seepärast hakati mõtlema, kuidas on võimalik ehitada rooliseade nii, et teda oleks kerge juhtida: ei pea rakendama suurt füüsilist
Rooliseade on juhtrataste suunamiseks ja traktoritel võib see olla mehaaniline, hüdromehhaaniline või hüdrauliline. Mehhaanilise rooliseadme puhul pööratakse traktorite juhtrattaid füüsilise jõuga. Juhi töö kergendamiseks lisatakse mehhaanilisele rooliseadmele roolivõimendi. Siis nimetatakse seda hüdromehhaaniliseks rooliseadmeks. Kasutatakse ka hüdraulilisi rooliseadmeid, kus rattaid pööratakse jõusilindri(te) abil. Roolivõimendi või hüdraulilise rooliseadme tööle panekuks on traktorile paigaldatud eraldi hüdrosüsteem. Selle hüdrosüsteemi jaoturi siibri asendit juhitakse rooli pööramisega. Hüdromehaanilise rooliseadme korral juhitakse jaoturit otse rooliga ja hüdraulilise rooliseadme korral juhitakse jaoturit dosaatorpumbaga, mille võlli pööratakse rooliga
annaabi.ee 
