Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid
ritsiklinnud kõrgemaid Jõgi-ritsiklind Värvulised võsasid ja põõsastikke Rästas-roolinnul on väga valju Rästas-roolind on roolindudest Rästas-roolindu võib lauluga suurim. Ülapool on ühtlaselt hele- kohata merelahtede ja oliivpruun, alapool on heledam. järvekallaste Päranipuala on ookerjas. Silma kohal kõrgroostikes. Rästas-roolind Värvulised on heledam triip.
männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike- kirjurähni. Ka Harku järv on olnud linnurikas: enne II maailmasõda esinesid seal tutt- ja sarvikpütt ning sinikael- ja rägapart. Praegu võib järvel näha peamiselt jõgitiiru ja kõrkja-roolindu. Ilmselt on liiga intensiivne inimtegevus linnud järvelt peletanud. Seega projektilt otsest kahju neile juurde enam ei tule, kuna antud piirkonnas ei pesitse nad niigi. Olulisematest liikidest on seal registreeritud põdra, metskitse, metssea, rebase jm loomade esinemist. Jõgitiir 12 3