Doktor Ivo Allegrini atmosfääri saastatuse instituudist tunneb muret inimeste tervise pärast kuna on hästi dokumenteeritud juhud, kus isegi nii väikesed kogused õhus võivad olla ohtlikud tervisele. · Anekdoodid Professionaalne lendur ostis endale uue auto, lõpetas autojuhikursused, sai load ja kohe järgmisel päeval tegi avarii. Liiklusinspektor esitab küsimuse: "Kuidas teil see juhtus?" "Sõidan. Äkki näen enda ees kivimüüri. Ma tõmbasin küll roolikangi enda poole, aga auto millegipärast õhku ei tõusnud!" *** Ärritunud mees helistab taksodispetsherile: "Ma tellisin takso, et jõuda õigeks ajaks lennukile! Te lubasite küll, aga taksot ei tulnud!" "Väga kahju," vabandab dispetsher, "aga meil ei õnnestunud leida ühtegi vaba masinat. Kohe parandame vea ära. Ärge võtke seda nii südamesse, vaevalt et praegusel ajal üks lennuk täpselt plaani järgi õhku tõuseb..."
Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt
annaabi.ee 
