Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust, kes on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem (15. saj.) kui emahundi kuju valmis. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu väga limiteeritud teadmistele etruskide kunstist ja üldse etruskidest, on etruski kunsti uuritud väga vähesel määral. Eelkõige tuginetakse vaid roolaste meenutustele, seega on ka vaated etruskide religioonile ja filosoofiale sageli vaieldavad. 4 Kasutatud kirjandus http://www.htg.tartu.ee/merill/ku1/a.%20Erle%20konspekt %2010E/Etruskide%20kunst%20(Erle).doc http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/etrusk.htm http://et.wikipedikia.org/wiki/Etruskid 5
Tal õnnestus suht lühikese ajaga üle Itaalia kokku koguda üle 60 000 sõduri. Tema armee oli väga internatsionaalne. Tema ülestõus leidis toetus ka vaesema maaelanikkonna hulgas. Seetõttu oli ülestõus esialgu ka edukas. 72eKr aga said ülestõusnud esimest korda Rooma käest tõsisemalt lüüa. Spartakus aga rändas oma armeega edasi mööda Itaaliat ja üritas pääseda Sitsiiliasse, aga see tal ei õnnestunud ning järgmisel aastal toimub ta otsustav kokkupõrge Apuulias roolaste armeega ning tema sõjavägi purustatakse. Ta ise langes lahingus ja ellujäänud Spartakuse sõdurid (ca 6000) lüüakse risti Appiuse tee äärde. Orjade ülestõusud ei tõendanud orjade pidamist ega andnud neile paremaid õigusi. Vabariigi häving ja keisririigi sünd olid otseseltseotud väepealike omavaheliste sõdadega, see ajajärk on tuntud kui kodusõdade ajajärk. Selle koha peal on tähtsad ka selle perioodi välissõjad. Olulisim neist on liitlassõda 90-88eKr. See
annaabi.ee 
