Mäletsejaliste vatsamikroobid on võimalised muundama aflatoksiine aflatoksikooliks, lagunemise ulatus on veel ebaselge: ühtede autorite uuringutes lagunes in vitro vatsavedeliku keskkonnas 42% toksiinist, kuna teistel andmetel olulist toksiinilammutamist ei toimu. Kindel on, et oluline osa toksiinist siiski möödub vatsast muutumatult. Vatsa läbinud ja seedetrakti jõudnud AFB1 on väikese molekulmassiga, lipofiilne ja imendub passiivse difusiooni teel kiiresti, roojasse jõuab vähe. Soolest imendunud toksiin seondub 90% ulatuses plasmaalbumiinidega ning jõuab esmalt maksa, kus toimub AFB1 akiivne hüdrolüüs metaboliidiks aflatoksiin M1, mis kas konjugeerub glükuroonhappega ja eritudes sapi koostisesse või siseneb vereringesse. Ka AFM1 transporditakse veres valkudega seondunult, aga seos on ebapüsiv ning aine eritub nii uriini kui piima. AFM1 võib imenduda vatsa, aga vatsamikroobid ise
pärasool (rectum). Jämesoole ülesanded Vee tagasiimendumine: umbes 70–85% veest, mis koos peensoole sekreediga jämesoolde jõuab, imendub verre tagasi. Soola tagastamine: enamik soolast imendub koos veega verre tagasi. Lõppseedimine: väheses mahus, sest üksnes vähesed fermendid tegutsevad ka jämesooles. Jämesoolde jõudnud toitained imenduvad koos veega. 81 Jämesooles asuvatest peekerrakkudest lisatakse roojasse lima. Käärimis- ja roiskumisfunktsioon: jämesooles asuvate kolibakterite abil hävitatakse toidu seedimatud osad. Peristaltika: jämesoole lihaste liikumise tulemusena viiakse jämesoole sisu pärasoolde, kus see jääb väljutamist ootama. Soolestiku verevarustus Kogu soolestikku varustab arteriaalse verega põhiliselt a. mesenterica superior. Venoosne äravool toimub värativeeni kaudu. NB
annaabi.ee 
