et oleks kauem jämesooles), massi liigutamine (viiakse päraku poole). Siin on ka pacemakeri rakud. Parasümpaatilised impulsid kiirendavad peristaltikad, sümpaatilised aeglustavad. Mao laienemine annab signaali, et peaks pärasoolt tühjendama – pikk refleks (KNS). Toidu jäägid väljutatakse kontraktsioonide abil välja. Pärasool enamjaolt tühi karnivooridel ja omnivooridel. Tahtlik kontroll on koertel, kassidel, sigadel, kuid see puudub mäletsejalistel, hobustel, lindudel. Roojamisrefleks (pärakus survetundlikud rakud) – käärsoole lõpp osa ja kogu pärasooles kontraktsioon. * tselluloosi seede erinevused hobustel ja ruminantidel - ruminantidel on seede täielikum – toit on kauem sees ja fermentatsioon toimub peensoole ees st. VFA imendumine on täielikum. Lisaks saab neid baktereid (proteiiniallikas) ka lagundada, hobusel lähevad roojaga välja. Hobused kompenseerivad sellega, et nad suudavad rohkem süüa. 23. Diarröa: põhjused ja tagajärjed:
Imik on sünnist saadik ärkvel inimsuheteks. Selline tajumisaktiivsuse areng eeldab lapse jaoks normaalset ärritajate keskkonda. Vastsündinu reageeringud Imiku varajane suhtlemine keskkonnaga põhineb paljus kaasasündinud refleksidele. Refleksiks nimetatakse tahtmatut liigutust, mis tekib ja kaob iseenesest. Refleksideks on näiteks imemisrefleks, roojamisrefleks, haaramisrefleks, ujumisrefleks ja otsimisrefleks. Reflekside ülesandeks on kindlustada ellujäämine. Nad mõjutavad ka lapse hooldajat. Suhtlemise sünni ja lapse psüühilise arengu jaoks on olulisteks reageerimisviisideks lapse nutt, naeratus, liikumine ja imemine. 86 Esimene nutt annab sünnitavale emale teada, et elu on alanud. Emad on tundlikud lapse nutu suhtes ja õpivad kiiresti eristama oma lapse nuttu teistest
annaabi.ee 
