nõgusad ja jätketest. Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb neutraalkanal, kus paikeb seljaaju. Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad külgedel roided. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste
Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad e. külgedel roided. f. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. g. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas
annaabi.ee 
